esmaspäev, 26. november 2018

Vahekokkuvõte

Nüüdseks nädal möödas ja võib teha väikese vahekokkuvõtte. Hua Hin on igati hea valik rannapuhkuseks. Eelmise reisiga võrreldes panime seekord aastaajaga täppi. Kliima on seekord ideaalne. Terve nädala jooksul on olnud peaaegu pilvitu taevas, sadas ainult ühel korral ja sedagi varahommikul, nii et kui ise toast välja läksime, oli juba OK. Päike on leebem ja võib vabalt terve päeva (ca kella 11-16 paiku) basseini ääres vedeleda. Loomulikult päikesekreemi (50+) läheb ohtralt. Päike hakkab seekord ka hästi peale. Päris luiged enam ei ole - tuleb kaitsekiht peale saada enne merereisi snorgeldama.

Eelmisel reisil oli kohati nii palav, et õues oli üsna raske viibida, sel korral on temperatuur püsivalt u. 30 kraadi ringis (peale päikeseloojangut ca. 26-28 kraadi) ja eurooplasele meelepärane, teades et kodumaal hakkab varsti lund sadama :)

Hotellihuumorist ka pilt, kus hotellimeeskond on näidud segi ajanud ja tunnistanud vee happeliseks. Ujusime küll ja ei saanud aru, et oleks happevannis supelnud. Või siis tegi nalja mõni külastaja. Täna on siiski näidud õigeks pandud.



Basseini ääres elavad natuke suuremad sisalikud, kes võiks vabalt meie rõdul elavaid väiksemaid lõunaks süüa.



Kuna mittemidagitegemine kisub pikapeale igavaks, siis vahelduseks broneerisime homseks ekskursiooni läheduses asuvate koobaste külastuseks.

Siinkohal mainiks, et Hua Hin'is ongi umbes nädalaga kohapealsed avastamised avastatud. Nüüdseks on juba tunne ka, et oleme puhkusel...

Eile õhtul käisime hotellibussiga taas kohalikel turgudel (Night Market, Grand Night Market) ja suuremas kaubanduskeskuses (Market Village) - mis meenutas natuke Kristiine Keskust ja Prismat. Kaubavalik oli ligilähedane turukaubaga. Boonuseks olid toidupoes (TESCO) veidi meeldivamad hinnad, kui seda olid tänaval 7Eleven minipoodides.

Market Village ees oli juba jõuluootus vist.



Linnas ei saanud aru valgusfooridest, kas need töötavad või mitte. Olid ka nuppudega foorid nagu meil, aga nupuvajutamine mingit tulemust ei andnud. Tundus, et paljudes teisteski turistides tekitas segadust ja ootasid koos meiega. Ootasime mitmed minutid aga jalakäiate foor ei läinudki roheliseks. Lõpuks marssisime sobival hetkel punasega üle.

Autod on siin korralikud ja kõik puhtad ka - üks ilusam kui teine. Nagu eelmiselgi korral on ka tavapärased rahvaautod läbipaistmatute toonklaasidega ja kergelt tuunitud. Kusjuures väga palju liigub ka maastureid, ei tea mis siin nendega tehakse - tunduvad üsna ebapraktilised.



Turgudega on nii, et Grand Night Market on üsna mõttetu - kaup sama, mis mujal, hinnad ka. Miinuseks see, et söögi peale pole seal mõtet väga loota, 1-2 letti kohalikke mereande ja ilmselt leiab mingit euroopamoodi BBQ varianti ka, aga kogu see turu üldmulje ei kutsunud väga maha istuma ja sööma. Jalutasime tagasi igapäevasele Night Marketile, kus seekord sõime "üllatuseks" jälle mereande, küll aga esimeses ettejuhtuvas "restoranis". Jutumärkides, sest restoraniks neid ei nimetaks. Pigem lihtsalt söögikoht. 

Tellisime mereannid kahte moodi, esimene kohalike vürtsidega (spicy) ja teine magushapu (sweet & sour). 
Spicy variant oli oma nime väärt, esimene kogemus rohelise chilliga pani korraks hinge kinni. Süüa oli siiski selles valikus üsna vähe. Enamus roast koosneski neist spicy'dest. Sweet&Sour oli parem - nii krevetid kui muud mereelukad olid väga head ja viisid taas keele alla.

Kõhud sai täis küll.

Teenindus oli meie varasemalt mainitud lemmiksöögikohas siiski kõvasti parem. Tänases restoranis oli pigem selline leige suhtumine, peaasi et saaks kähku kliendilt raha kätte. Võõras ja ebamugav oli see, et lauateenindajad sagisid pidevalt ümber laua ja üks neist oli joogiklaasitäitja rollis, kes jälgis kui klaas hakkas tühjenema ja valas juurde. Lisaks ülejäänud personal oli ca meetri kaugusel pidevalt valmisolekus. 

Sinna söögikohta väga tagasi ei kipu. Olulise esmamulje rikkus ära kohalik "turundaja", kelle ülesanne on klient restorani saada. Sellel söögikohal oli kõvasti karjuv meesterahvas, kes üsna agressiivselt surus menüü nina alla ja karjus "seafood - look, look, wanna eat". Tegi seda sellisel viisil ka, et omavahel arutada oli raske. Läksime sellegipoolest sinna sööma, kuna esmamulje võib petlik olla. Samas, seekord ei olnud petlik.

Lemmikrestoranis, natuke kaugemal oldi vähemalt soojad ja sõbralikud. Olles mitu korda seal käinud, siis nüüd oleme nagu VIPid, möödudes võtavad rivvi nagu sõjaväes ja tervitavad. Loomulikult kutsuvad sööma ka, aga kõik muud söögikohad tuleb ka ära proovida.

Kuna bussi tellisime järgi alles kella 21-ks, siis tegime peale söömist aega parajaks jalutades ja sattusime massaažitänavale. Praktiliselt iga teine (mõned olid isegi kõrvuti) asutus oli massaažisalong. Massaaž on pakutavatest teenustest ainult üks osa. Ütleks nii, et abielus olles pole seal vast midagi teha :) Mõeldud pigem vallalistele. Mõni salong tundus korralikum ka.

Kuna aega bussini oli, läksime lõpuks jäätisekohvikusse Swensens, mis üle ootuste üllatas kvaliteedi ja hindadega. Mina tellisin apelsini-rummi-rosina jäätise ja Riikka šokolaadijäätise. Lisandiks oli kõike head ja paremat. Mõlemad jäätised lausa sulasid suus ja kindlasti läheme uuesti. Arve tuli kokku 185 Bahti, mis on paar eurot jäätise kohta. Pilte jäätistest ei saanud, sest oli juba otsas kui meelde tuli, et võiks pildistada.

Tagasi hotelli jõudes läksime randa, kus oli taas mõõn. Seekord oli vesi veel kaugemal ja kuivanud merepõhi oli täis koralle ja järgi jäänud lompides elas hulgaliselt mereelukaid - krabisid igas suuruses. Ka väikseid kalamaime ja pisikesi krevette. Lisaks ka paar meritähte.







Akvaariumihuvilistel oleks siit väga lihtne omale elanikke hankida.

Tõeliseks vaatamisväärsuseks olid korallide külge kinnitunud sinised karbid, mida oli seal tuhandeid, võib-olla ka rohkem, moodustades sinaka filmides nähtud kristallimoodi kogu.





Kui oleks siin omal maja või "suvila" Siis võiks iga päev aias grillida tagahoovist värskelt püütud krabisid ja kõike muud head-paremat. Söödavat siin leidub kõvasti.
Meil minnes kalale, võtab kalapüük aega kogu päeva - enamasti on see lihtsalt püük ilma kalata.
Siin lihtsalt lähed võtad merest, mille järgi parjasti isu on.

Päevasel ajal käivad kohalikud viskevõrkudega kala püüdmas. Seisavad kalipso seljas vööni vees ja viskavad võrgu vette. Hea õnne korral on saak korralik.

Öösiti käiakse taskulampide ja ämbritega midagi korjamas - eeldatavasti krabid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar